gf-ajalehed

Eesti keelesrusfineng

Hea Toidu Festival - Grillfest 2018

8.-9. juuni 2018 Pärnu Vallikääru aasal kell 11.00-23.00

Esitleja

Suurtoetaja

Grillfesti saamise lugu

Üheksakümnendate lõpul elas ja töötas Viljandi järve ääres Sammuli puhkekeskuses lõbus Eesti perekond. Ühel päeval tulid selle perepead Koit ja Marika mõttele, et seal oleks tore maha pidada korralik rahvapidu kus saaks hästi süüa ja juua ning esineksid head artistid. Sellest ideest rääkisid nad oma tuttavatele Aurisele ja Tiidule kes Sammulis sageli puhkamas käisid. Kuna suure sündmuse korraldamiseks oli Sammuli siiski liiga väike koht, siis mõtteks see pidu tookord jäigi, kuid idee oli sündinud.

Samal ajal hakkas tuntud grillimeister Sämm arutlema, et Eestis ei ole rahvapidu kus saaks väga hästi süüa ja toidutootjatel oleks võimalus oma toodangut tutvustada. See mõte tundus Aurisele ja Tiidule tuttav ja kui juba viis Eestimaa inimest nõuavad pidu, siis peab see ka teoks saama! Nii hakatigi otsima looduskaunist paika, kuhu rahvas saaks kokku tulla, kõhu head liha ja muud paremat kraami täis süüa, tutvuda huvitava toidutoodanguga ning heas seltskonnas nautida head muusikat.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles oli Tiidu vana tuttav ja ka muidu mõnusa olemisega mees, kes uutest ideedest kinni haaras ja nii sündiski Paralepa rannas 1999. aasta jaanipäeval esimene Grillfest (vaata Urmas Suklese meeleolukat meenutust Grillfesti 2010. aasta telesaates: www.grillfest.tv).

Festivali algusaastate lipulauseks oli „Seamoodi süüa ja härjalt pidu!". Esimesel Grillfestil oli pileti hinnaks 25 krooni, lisaks sai iga piletiostja Sämmi kaanefotoga söögi- ja joogilauludega helikasseti tasuta kaasa. Nii tuligi 23. ja 24. juunil Paralepa randa esimesele Grillfestile ja ühtlasi maailma suurimale jaanitulele kokku 25 000 toiduhuvilist inimest. Ilus pidu sai. Vaata esimese Grillfesti galeriid siit ja kuula laulu "Seamoodi süüa ja härjalt pidu".

Kõik mis toimus edasi on juba Grillfesti uhke ajalugu.

Auris Rätsep, Grillfesti asutaja


tiit treve

Tiit Treve (1962-2009)

Tiit oli Grillfesti ideoloog, festivali üks asutajatest ja korraldajatest kuni 2004. aastani. Tiit oli ka organiseeritud Eesti lihaküpsetamisliikumisele alusepanija 2001. aastal mil loodi Eesti Barbecue Assotsiatsioon ja oma panuse eest Eesti grillikultuuri arendamisel on ta Eesti Grilliliidu auliige. Loe lisaks siit.


alvar sammal

Sämm (Alvar Sammal, 1962-2015)

Lisaks spordisaavutustele, vahvatele ametitele ja muudele tegemistele, oli Alvar "Sämm" Sammal Grillfesti idee üks algatajatest. Oma elu viimasel aastakümnel, avalikkuse tähelepanust küllastununa, hoidis Sämm omaette. Sämmi kuulsaim kaubamärk on tänaseni Sämmi Grill, Eestis on vähe inimesi, kes sellenimelist söögikohta külastanud ei ole. Vähemalt samapalju kui muhedat grillikokka, oli Sämmis ka showmeest, kes ei pidanud paljuks laulda uue aja toidule stuudios linti nii Apelsini kui Cool D-ga. Viimasega tehti ka meeleolukas esinemine ETV populaarses telesaates 7 Vaprat, milles Cool D kirjutatud lauluga "Seatapu lugu" püsiti vaatajate toel edetabelis pikka aega. Rigitelevisiooni stuudios toimunud telesalvestusel tegi kaasa ka ehtne ja suur Eesti siga ning sellest tulnud hiljem suur jama. Videot saab vaadata lehel www.grillfest.tv.

Lisaks grillirestoranile ja Spilva grillikastmetele oli Sämmil ka enda näopildiga küüslauguviin, mida müüdi kõikjal Eestis. Fotogaleriis oleval ühel pildil kostitab Sämmi grilli peremees kallist külalist Vello Orumetsa äsjase kihlumise puhul. Sämmi kaasalaulmisel salvestasid Tõnu Aare ja ansambel Apelsin Tallinna Linnahalli keldristuudios 1999. aastal linti Grillfesti esimene tunnuslaulu "Lihahimu" ja seda laulu esitati hiljem üheskoos ka suurel laval. Fotogaleriis on ka haruldane ühispilt uue Eesti Vabariigi esimesest telekokast Jazzist (Rainer Härm 1974-2013) ja Sämmist, kes koos Eesti Barbecue Assotsiatsiooni kauaagse juhi Roland Õunapuuga salvestasid ühes Tallinna korteris Grillfesti vahva jõulutervituse. Videot saab vaadata lehel www.grillfest.tv. Oma panuse eest Eesti grillikultuuri arendamisel on Sämm Eesti Grilliliidu auliige.